Igapäevaavastused ja tulevikuplaanid

Otsustasime viimase nädalavahetuse koduse teha ning loobusime igasugustest väljasõiduplaanidest. Naudime täiel rinnal igapäevaelu ja kodust tunnet, mis Koh Lanta meis tekitanud on.
Viimane nädalavahetus oli meie esimene väljasõiduvaba nädalavahetus alates jaanuari algusest. Päris mõnus oli ilma plaanideta nautida nädalavahetust lihtsalt nii kuidas ette juhtub. Üldse on viimased nädala olnud päris tavalised aga siiski mõnusad.
Sattusime vahepeal Rock Beach Baari mõõna ajal, tänu millele saime saare tipus olevaid väiksemaid saari külastada. Kena lühike 20 minutiline jalutuskäik ja tutvumine kohaliku loodusega:
- Ananassi jääke söövad krabid

- Mingid rõvedad suured ja paksud sajajalgsed vees (õnneks nad liigutasid hästi vähe ja aeglaselt, sest saartele minnes läksime pahkluuni veest läbi, kus neid olevusi oli ikka üksjagu).

- Meduusid! Tagasi tulles oli vesi tõusnud ja ulatus juba puusani. Kõrvetada õnneks ei saanud (sest oma musta rõveda ussi paanikas otsustasin ma marxi ohverdada ja ronisin talle selga) aga esimest korda nägin oma silmaga ka neid molluskeid.


Lisaks oli vahepeal ka valentinipäev. Tegime seekord miskit teistsugust – ärkasime hommikul kell 5:30 üles, et sõita vanalinna (saare teisel kaldal peaaegu lõunatipus) ja vaadata päikesetõusu.



Vahepeal oleme proovinud leida ka sama head grillkana kui seda saime kajakitripilt. See nädal see lõpus õnnestus, kui sattusime kogemata peale veidi lõuna pool toimuvale minifestivalile.




Teisipäev oli muidu huvitav päev – tervel saarel oli 9-st 5-ni elekter ära. Ette plaanitult ja täiesti tavaline kõigi jaoks. Tundus minu jaoks nii veider, sest ma ei kujutaks ette, et Eestis järsku üheks päevaks nt Saaremaalt elekter lihtsalt ära otsustataks võtta, et mingeid parendustöid teha. Aga no samas olles näinud neid elektrijuhtmeid ja süsteeme siin, siis mis teha.

Kohubis pidid generaatorid töötama ja wifi toimima (konditsioneer ainult mitte). Umbes 11ni sai tööd teha ilusti aga siis tulevad suuremad massid kontorisse ja generaatorid ei pidanud enam vastu ning wifi kadus iga natukese aja tagant 5-10ks minutiks ära. Seega otsustasime marxiga veeta päeva basseini ääres raamatut lugedes ning jätkasime tööpäeva umbes neljast kui inimesi Kohubis jälle vähemaks jäi ja õige pea ka elekter tagasi tuli.
Täiendavalt käisime vahepeal marxi sünnipäeval Pangeas Nomadbase app-i launch peol ning pärast veel väiksema seltskonnaga rannal istumas ja jutustamas. Reedel oli klassikaline karaokeõhtu ja sai jätkuks marxile lavalt ka sünnipäevalaulu lauldud.

Lisaks käisime veel üks õhtu korraks Freedom baaris kus käis trummikoolitus ja Marko proovis jälle slackline-i (video).
Nädalavahetusel proovisime ära ka kurikuulsad Taverna ribid.



Mulle hullult meeldib, et Koh Lanta on ikka piisavalt väike, et teatud söögikohtades juba teatakse meid nägupidi ja/või tervitatakse meid lausega “ma arvan, et te tellite seda (näitab näpuga täpselt sellele, mis ma tellida tahtsin)”. Või täiendavalt kui rolluga keegi hommikusöögikohast näiteks mööda sõidab, siis ta naeratab ja lehvitab mulle.



Teeme vaikselt ka plaane juba järgmisteks sihtkohtadeks. Ühest küljest ei tahaks siit üldse lahkuda, teisest küljest on vaikselt mingi ärevus, et tahaks teisi riike ka näha juba. Kolmandast küljest ma mõtlen, et tahaks siia kindlasti tagasi tulla varsti.
Koh Lantalt oleme õppinud, et selleks et rahulikult keskkonnaga tutvuda ning samas ka korralikult tööd teha jms, on kõige mõnusam ikkagi olla ühes kohas pikemalt. Puhtalt huvi pärast läheme märtsi alguses ka Singapuri, kuid jääme sinna vaid üheks nädalaks. Põhjusteks on Singapuri ekstrakõrged hinnad ning lisaks selgus, et seal on alla kuue kuu rentimine ebaseaduslik ning politsei kontrollib jõudsalt Airbnb kuulutusi.
Seega on meie järgmine pikem elukoht Malaisias. Uus kontor ja kodu Penangis on juba broneeritud. Kuigi Singapur tundub ka huvitav koht, siis pigem ootame me Penangi minekut, sest seal lubatakse meil kuni kolm kuud viisavabalt olla, mis tähendab jälle mõnusat ja stabiilset elu.
Päikest!
Kati
Milo
Beautiful pictures. It looks like you had a really romantic Valentine’s Day. I like the Digital Nomad’s adaptation of Maslow’s pyramid.